Martini lugu
Loe Martini lugu sellest, kuidas ta lõpuks oma partnerile põiepidamatusest rääkida julges.
KÄIA WC-S IGA POOLE TUNNI TAGANT KAS SEE ON NORMAALNE?
Martin , 42
Alguses otsisin loogilisena näivaid põhjendusi. Jõin liiga palju kohvi. Jõin eelmisel õhtul paar pudelit õlut. Väljas on lihtsalt väga külm. Siis kui mul esines lekkimist ka pärast WC-s käimist, oli ilmne, et pean probleemi endale tunnistama hakkama.
Ma ei teagi, millal see alguse sai. Tõenäoliselt eitasin ma seda alateadlikult juba mõnda aega. Aga ma ei olnud sellele kordagi teadlikult mõelnud. Ja kui mul selline mõte ka tuli, siis ma eitasin seda. ? Ole nüüd! See on ju vanade meeste mure ja mina ei ole veel vana.
Alguses panin aluspükstesse WC-paberit või salvrätte. Enamasti eritus ainult paar tilka ja nõnda sain kenasti hakkama kuni järgmise WC-külastuseni. Mõne aja pärast hakkasin kasutama oma naise pesukaitseid. Need olid kleepribaga ja püsisid õigel kohal, aga ei imanud just eriti palju. Lõhna pärast muretsesin ka.
Hakkasin järjest rohkem ja rohkem iseennast jälgima ja minu enesehinnang kannatas selle all. Hakkasin oma naisest eemale hoidma. Jälgisin, et me läheksime voodisse erinevatel aegadel. Igasugused intiimsused ei tulnud kõne allagi.
Lõpuks võtsin julguse kokku ja rääkisin probleemist oma naisele. Ning siis muutus kõik. Aga mitte nii, nagu ma olin kartnud. Ma ei teagi, mida ma arvasin juhtuvat. Võib-olla seda, et ma ei ole nüüd tema silmis enam piisavalt mehelik, aga ta ütles mulle hoopis, milline kergendus see tema jaoks on – ta oli kartnud, et äkki mul on keegi teine. Vaat siis! Kes oleks võinud arvata? See kogemus on meid hoopis üksteisele lähedasemaks muutnud. See, et mul oli keegi, kellega sellest rääkida, muutis kõike.
Ta sundis mind arsti juurde minema, mulle tehti läbivaatus ja võeti analüüsid eesnäärmevähi avastamiseks. Vastus oli negatiivne. Arst soovitas mulle trenne ja harjutusi põie lihaste tugevdamiseks ning soovitas spetsiaalselt meestele mõeldud sidemeid. Nüüd on mul neid kapis terve pakk ning need on palju mugavamad kui mu naise pesukaitsed. Mõtlen, et oleksin võinud sellest oma naisele juba palju varem rääkida, aga parem hilja kui mitte kunagi. Temale rääkimine oli tohutu kergendus. Sain aru, et tegelikult ei ole mul midagi häbeneda ning et põiepidamatusega toime tulemiseks on palju võimalusi.