Kes on hooldaja?

Iga inimene, kes aitab teist inimest, kes haiguse, puude, psüühikahäire või muu probleemi tõttu teiste abita toime ei tule, on hooldaja.

Paljud neist ei mõtle endast kui hooldajast. Sageli kulub aastaid enne, kui nad võtavad omaks mõtte, et nad on hooldajad. Seda seepärast, et inimesed mõistavad hooldamise all erinevaid asju.

Kui abistate regulaarselt ja tasuta oma lähedast, kes vajab abi lihtsates toimingutes, nagu toiduvalmistamine, riietumine või pesemine, siis oletegi tema hooldaja.

Mõne inimese jaoks toimub see üpris äkki. Olgu olukord milline tahes, meil on teile pakkuda rohkesti nõuandeid ja abimaterjale, millest teil algaja hooldajana kasu võib olla. Siin uurime lähemalt, mida tähendab hooldajaks olemine.

Hooldaja on inimene, kes hoolitseb teise inimese põhivajaduste eest. Hooldus ja toetus võivad ulatuda liikumisel abistamisest kuni riietumisel või hügieeniprotseduuridel abistamiseni.

Hooldaja võib saada hooldamise eest tasu või teha seda tööd tasuta. Tasuta hooldav inimene võib olla omaksehooldaja, näiteks partner, sõber või naaber. Asjade selline korraldus võib olla ajutine või püsiv. Inimene võib teist hooldada ka seetõttu, et hooldataval on tekkinud haigus, puue või psüühikahäire – näiteks võib tütar olla oma eaka Alzheimeri tõbe põdeva isa hooldaja. Tasuta hooldavad inimesi ka vabatahtlikud, aga nemad ei ole sageli hooldatavaga varem tuttavad.

Kutseline hooldaja on üldnimetus, mille alla mahuvad mitmesugused tasulised ametikohad hooldusvaldkonnas. Siia kuuluvad eakahooldus, puudega inimeste abistamine, kodu- ja isikuabi teenused.

Isegi kui teie lähedasel ei ole probleeme liikumisega ja ta saab suurema osaga igapäevategevustest iseseisvalt hakkama, võib ta siiski vajada natuke abi mõnes lihtsas igapäevases toimingus. Siin on mõned näited tüüpilistest hooldaja rollidest ja kohustustest.

Poest kauba kojutoomine

Vähese abivajadusega lähedane võib vajada veidi abi lihtsates asjades, näiteks poest kauba kojutoomisel või apteegist pidamatustoodete ostmisel.

Lähedase turvalisuse eest hoolitsemine

Inimene, keda hooldate, võib olla üsna iseseisev ega vaja palju abi. Kuid siiski on oluline meeles pidada, et eaka inimese luud on haprad. Isegi väike õnnetus või kukkumine võib põhjustada vigastusi ja piirata liikuvust. Vigastuste ennetamiseks püüdke muuta tema kodu ringiliikumiseks võimalikult turvaliseks. Rohkem teavet leiate jaotisest Kodu turvalisus – nõu annab TENA.

Lähedasele seltsi pakkumine

Ka eakana meeldib meile, kui keegi hoiab meie kätt, masseerib selga või meid embab. Suur osa teie kui hooldaja kohustustest on võimaldada hooldatavale inimesele väärtustatus- ja kuuluvustunnet.

Lähedase abistamine keerukamatel kodutöödel

Vähese abivajadusega inimene saab tavaliselt koduste tööde, näiteks pindade puhastamisega, suurepäraselt ise hakkama. Kuid suuremat füüsilist pingutust nõudvates töödes, näiteks aia hooldamisel, kõrgete riiulite korrastamisel ja vannitoa suurpuhastusel, võib ta vajada teie abi.

Mõnikord, näiteks pikaajalise haiguse või püsiva puude korral, võib pereliige vajada pisut rohkem praktilist abi ja hoolt. Siin on mõned näited keskmise abivajadusega inimese hooldaja rollidest ja kohustustest.

Lähedase tervisliku toitumise eest hoolitsemine

Teil tuleb võib-olla lähedast aidata, et ta sööks täisväärtuslikku toitu. See ei pruugi piirduda üksnes toiduvalmistamisega, sest söögiajad tähendavad peale kõhutäitmise muudki. See on ka aeg suhtlemiseks, vestlemiseks, lugude vestmiseks ja naermiseks. Miks mitte kutsuda teisi pereliikmeid ja sõpru sööma koos teiega? Suhtlemine aitab säilitada kuuluvustunnet.

Lähedasele vedelikutarbimise meeldetuletamine

On väga tähtis, et teie hooldatav saaks piisavalt vedelikku. Liiga kontsentreeritud uriin võib ärritada põit ning vedelikupuuduse tõttu võib vererõhk langeda, mis omakorda võib suurendada kukkumise riski. Vedelikupuudusele viitavad tumedat värvi uriin, väike uriinikogus, suukuivus, nahakuivus ning väsimustunne või pearinglus. Jälgige, et teie lähedane jooks iga kord, kui janu tunneb. Saate teda vedelikutarbimisel abistada, pakkudes talle jooki nii söögi kõrvale kui ka seltsi mõttes (näiteks jooge koos tass teed), ning valmistades suure vedelikusisaldusega toitusid (supid või tarretised) või pakkudes vahepalaks puuvilju, näiteks melonit.

Kui ta kaldub öösiti sageli urineerima, püüdke 2–4 tunni jooksul enne magamaminekut vedelikutarbimist piirata.

Lähedase hea hügieeni toetamine

Isikliku hügieeni järgimine moodustab tähtsa osa igapäevategevustest. Võib-olla saab teie hooldatav enesehooldusega ja pesemisega ise hakkama või vajab teilt vaid vähest abi. Kui nii, siis see on väga hea. Püüdke teda julgustada ennast iseseisvalt pesema ja korrastama nii kaua, kui ta selleks vähegi võimeline on. Te peaksite siiski aeg-ajalt kontrollima, kas ta vajab teie abi.

Lähedase abistamine nahahooldusel

Vananedes vananeb ka meie nahk. See muutub üsna õrnaks ja kuivaks. Seepärast vajavadki eakad inimesed spetsiaalset hügieenirutiini, mis sobib nende õrna naha jaoks. Kuiva naha sügamine võib nahka vigastada ning põhjustada põletikku. Seepärast on hea mõte soovitada või aidata oma eakatel sugulastel igapäevaste hügieeniprotseduuride osana kasutada kogu kehal nahka niisutavat vahendit. Tundlikule nahale mõeldud niisutaja pehmendab kuiva nahka ja aitab hoida naha loomulikku pH-d.

Kogu maailmas on tohutult palju inimesi, kes hooldavad suure abivajadusega lähedasi. Näiteks võib ajutiselt vajada suurt kõrvalist abi inimene, kes on äsja saanud insuldi või südameinfarkti. Püsivalt suure abivajadusega on aga näiteks puudega inimesed või need, kellel on diagnoositud dementsus või Alzheimeri tõbi. Sageli on lähedasele täieliku abi tagamiseks vaja koostada hoolduskava. Siin on mõned näited suure abivajadusega inimese hooldaja rollidest ja kohustusest.

Lähedase abistamine liikumisel

Kas teie hooldatav ei suuda ise püsti tõusta ega abita seista? Kas ta veedab enamiku ajast voodis? Kas ta vajab teie abi riietumisel ja pesemisel? Kui mõni kirjeldustest käib teie hoolealuse kohta, siis see tähendab, et nad vajavad liikumisel palju abi. Teie hooldatav võib vajada abi voodist tõusmisel. Tema tõstmine ja liigutamine võib tähendada suurt koormust teie seljale. Kui see käib teie kohta, tasub lugeda meie praktilisi näpunäiteid ohutute ergonoomiliste hooldusvõtete koha. Kui aitate oma lähedasel heas vormis püsimiseks vajalikul määral füüsiliselt aktiivne olla, siis aitab see tal võimalikult kaua iseseisev olla.

Lähedase hooldamine pidamatuse korral

Pidamatus ehk inkontinents on hooldaja jaoks probleem, aga te ei ole selles asjas üksi. Abi ja tuge saab väga paljudest kohtadest ning nõu annab ka TENA. Kui lähedane vajab pidamatuse osas hindamist, ravi ja nõuandeid, siis saab perearst teda suunata kohalikku pidamatusprobleemidega tegelevasse asutusse. Lugege kindlasti ka meie hügieenijuhendit, kust leiate üksikasjalikku teavet isikliku hügieeni ja pidamatushoolduse kohta.

Lähedase abistamine intiimpiirkonna naha hooldamisel

Kui teie lähedasel on pidamatus, siis on kõige tähtsam varustada teda õigete pidamatustoodetega, aidata tal neid vahetada ning roojaga saastunud intiimpiirkond võimalikult kiiresti puhastada. Intiimpiirkonna õrn nahahooldus aitab kaitsta habrast nahka ärrituse ja nakkuse eest. Väga tähtis on rangelt kinni pidada hügieenireeglitest, mis aitavad intiimpiirkonna õrna nahka tervena hoida. See aitab tal tunda end mugavalt, puhta, värske ja tervena ning suurendab enesekindlust. Rohkem teavet saate meie artiklist Kuidas ennetada pidamatusest tingitud nahaärritust ja dermatiiti.

1. TENA ülemaailmne uuring üldelanikkonna hoiakute ja teadlikkuse kohta omaksehoolduse alal. Juuli 2022. Poola, Kanada, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja USA. Igas riigis intervjueeriti rohkem kui 1000 meest ja naist (vanuses üle 18 a).