Toimetulek hooldamisega kaasnevate tunnetega

Peaaegu 2 inimest 5-st ütlevad, et nad ei tea, kust omaksehooldaja rolli sattudes tuge või nõu otsida – ja see käib ka emotsionaalse toe kohta.¹

Teist inimest hooldades on täiesti normaalne, et tekivad väga erisugused tunded. Need tekivad seepärast, et hooldamine nõuab teilt väga palju – nii füüsiliselt kui vaimselt. Kuid kõigile raskustele vaatamata on oluline meeles pidada, et hooldamine võib olla ka vägagi rahuldustpakkuv tegevus.

Samal ajal, kui hoolitsete oma lähedase eest võimalikult hästi, ei tohi te unarusse jätta ka iseenda heaolu ja õnne. Kui teile tundub, et hooldamine on muutunud liiga raskeks ning hakanud halvasti mõjuma teie meeleolule ja vaimsele tervisele, tuleks võtta aega puhkuseks.

Siin võtame vaatluse alla mõned hooldajate tunded ning anname näpunäiteid ja nõuandeid nendega toimetulekuks.

1. Toimetulek rahulolematusega

Võimalik, et olete hõivatud lapsevanem ning peate oma pere eest hoolitsemise kõrval tulema toime ka dementsusega eaka hooldamisega. Lisaks sellele, et teil on raske mõista oma pereliikme uutmoodi käitumist, võite tunda ka rahulolematust, sest teil on raske hakkama saada tema haigusest tuleneva mälu halvenemisega.

Kuna olete hooldatavaga lähedalt seotud, on loomulik, et tema meeleolu mõjutab seda, kuidas teie ennast tunnete. Mõnikord võite tunda rahulolematust, kui peate ikka ja jälle sama asja kordama, eriti kui lähedane kipub unustama.

Tuletage endale meelde, et annate endast parima ning et negatiivsed emotsioonid on normaalne nähtus. Negatiivsete tunnete tekkides proovige ennast mitte süüdistada. Kuna olete mõlemad täitsa uude olukorda sattunud, siis on rahulolematus täiesti mõistetav. Abi võib olla oma tunnete üle mõtisklemisest ja sellest, kui püüate olukorda objektiivsemalt vaadelda. Mõelge, mida saaksite teha negatiivseid reaktsioone põhjustavate olukordade vältimiseks. Nii on teil lihtsam rahulikumalt ja tasakaalukamalt reageerida. Ärge häbenege vajadusel abi paluda.

2. Toimetulek kurbusega

Kui olete oma partneri või mõne lähedase inimese eakas hooldaja, võite tunda kurbust või leina nende asjade pärast, mida te enam koos teha ei saa. Kui hoolitsete dementsusega inimese eest, võite samuti tunda kurbust seepärast, et ta on ilma jäänud teid kunagi sidunud mälestustest. Hooldades tulevad pinnale paljud tunded ning on väga lihtne tunda hooldatava pärast kurbust või kaastunnet tema suhtes. Vahel võite ennast tunda lootusetu või abituna ja on loomulik, et aeg-ajalt ajab mõni asi nutma.

Hooldajana on teil suurem risk depressiooni tekkeks, seepärast on tähtis hoolitseda oma vaimse tervise eest sama hästi, nagu hoolitsete oma lähedase eest. Soovitame otsida abi ja toetust teistelt – pereliikmetelt, sõpradelt või kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse sotsiaalosakonnast. Lisateavet leiate siit.

3. Toimetulek süütundega

Lähedase hooldajal väljendub süütunne mitmes vormis. Näiteks võite tunda süüd, sest teile tundub, et saanuksite tema haigestumise ennetamiseks rohkem ära teha. Võib-olla tunnete süüd sellepärast, et olete hooldatava peale vihane või käitute temaga kannatamatult. Võib-olla tunnete ennast süüdi seepärast, et olete sõpradega aega veetnud.

Sellisel juhul tuleb teil õppida endale andestama. Te olete ainult inimene. Isegi kui teil on tohutult energiat, ei tule te üksipäini kõigega toime. Püüdke omaks võtta mõte, et te ei saa vastutada kõige eest, mis viltu läheb, ning andke endale luba olla ebatäiuslik. Iga inimene vajab aega iseenda jaoks. Kui tunnete, et hooldamine hakkab teil üle pea kasvama, on tähtis aeg maha võtta, sest ainult nii jätkub teil energiat oma lähedasele parima hoolduse pakkumiseks. Ei ole üldse vale seada oma vajadusi sama kõrgele lähedaste omadega.

4. Piinlikkustundest ülesaamine

Kui hooldate suure abivajadusega inimest, võivad tekkida piinlikud momendid, näiteks kui aitate teda hügieenitoimingutel või riietumisel. WC-harjumused on väga isiklik teema, aga te saate päris palju ära teha, et see oleks teile mõlemale vähem piinlik.

Teie lähedasel võib olla ebamugav teile öelda, kui tal on vaja tualetti minna, või siis ei pruugi ta põie täitumist enam tunda. Olge tähelepanelik märkide suhtes, mis viitavad WC-sse mineku vajadusele, ning kui vaja, abistage. Julgustage teda viisakal ja väärikal moel. See aitab usaldust luua, tugevdab teievahelist sidet ja mõjub lähedasele rahustavalt.

Kui lähedane liigub ringi iseseisvalt, võib ta vajada abi vähesel määral. Kui abivajadus on suurem, püüdke ka pidamatustoodet vahetades igati austada tema eneseväärikust ja privaatsust. Õnneks pakub TENA rohkesti nõuandeid teise inimese pidamatuse ja intiimhügieeniga toimetulekuks. Lugege meie hügieenijuhendit.

Teist inimest hooldades on tähtis osata ära tunda, millal on vaja abi paluda. Kui soovite oma lähedasele pakkuda parimat võimalikku hooldust, siis püüdke leida inimesed, kes saaksid teile vahel puhkust anda – inimesed, kes võtaksid teie kohustused üle hetkedel, mil olete väsinud või kui teil ei ole võimalik lähedast hooldada. Nad võiksid abistada poeskäimisega või koristamisega või hoolealuse arsti juurde viimisega. Hoolduskoormuse jagamine pereliikemete ja sõpradega on väga hea võimalus ennetada hooldamise üle jõu käivaks muutumist.

Väga suur abi on ka sellest, kui teil on võimalik kasutada professionaalset abilist. Kaaluge näiteks järgmiste tasuliste teenuste kasutamist:

• koduõe abi
• toidukulleri teenus
• teie juures elav abiline

Kui see ei ole võimalik, proovige taotleda kohalikust omavalitsusest sotsiaalabi. Veel üks hea võimalus oma emotsionaalse heaolu eest hoolitsemiseks on suhelda omaksehooldajate kogukondade või tugirühmadega, samuti meditsiiniasutuste või kohalike organisatsioonidega.

1. TENA ülemaailmne uuring üldelanikkonna hoiakute ja teadlikkuse kohta omaksehoolduse alal. Juuli 2022. Poola, Kanada, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja USA. Igas riigis intervjueeriti rohkem kui 1000 meest ja naist (vanuses üle 18 a).